Miks eestlased mujale kipuvad?



Ehk miks eestlased välismaale tööle, kooli, mehele, seiklema…lähevad? Mina olen üks nendest minejatest. Pole sellele küsimusele enne niimoodi üldse möelnud, sest see minemine oli kuidagi loomulik, see oli veres. Kuid mu eelmisele kirjutisele lisas keegi lehelugeja kommentaari, mis mind asjale sedamoodi vaatama ja asja üle mötisklema pani…Et Eestis on hea, mönes asjas isegi parem, kui mujal maailmas, aga ikkagi minnakse…
Kas eestlased on maailmas ringihulkumise kohapealt mingiks erandiks? Kas eestlased hülgavad oma kodumaa teistest rahvustest rohkem? Ei ole kuskil sellise statistika otsa sattunud, mis sellele küsimusele vastuse annaks. Aga Hemingway küll olevat kirjutanud, et igast sadamast maailmas vöib ühe eestlase leida…

Eestlaste välismaale minemine on viimasel ajal nii aktuaalne teema, et viimati parlamendivalimistegi kampaaniatesse sai see ära rakendatud…
Samas. Eestlased on kogu oma ajaloo maailmarändurid olnud. Ja kellelgi pole tulnud pähe neid vanal ajal Eestisse tagasi meelitada lihtsalt sellepärast, et Eestis vähe tööjöudu on…vöi et Eesti palgad on konkurentsivöimelised muu maailma palkadega – et miks siis väljamaal töötada, kui Eestis ka sama raha saab…

Minu vanaisa, kelle sünniaasta jäi üleeelmisesse sajandisse ja kelle kodune sünnikoht on Saaremaal kolkakülas, pidas iseenesest möistetavaks, et kooli mindi Riiga vöi Peterburgi…Samuti oli täiesti loomulik, et väljaöppinud meremehe, laevakapteni tööpöld on laiem kui Eestimaa kalapüügirand. Esimese ilmasöja ajal jäid osad Tsaari-Venemaa laevad Inglismaale söjapakku ja minu vanaisa sealhulgas, ja nii tuligi kaks aastat Liverpoolis elada – seal sai peregi soetatud…Kui Eesti sai iseseisvaks, tuli vanaisa koju tagasi, ja vanas eas oli aega kodukülas kalurgi olla…

Vanaisa ei läinud Eestist ära mitte sellepärast, et Eestis oleks halb, vaid sellepärast, et maailmas oli palju uut ja huvitavat avastada ja näha. Maailmas sai öppida keeli (mu vanaisa rääkis vabalt lisaks eesti keelele ka vene, läti, saksa, inglise, prantsuse ja hispaania keelt), sai öppida seda, kuidas hiljem ka Eestimaal oma elu moodsamalt ja paremini korraldada. Vaimu ja mötte ergutuseks mindi laia mailma rändama. Samal pöhjusel hulguvad mööda maailma ka paljud teised rahvused ja rahvad. Samal pöhjusel lähevad Eestist ära inimesed ka täna. See, et nad mujal ka tööd teevad ja raha teenivad, see, ma arvan, on ENAMUSELE lisaväärtuseks sellele unikaalsele uuele kogemusele. Raha tuleb ikka teenida, sest elama ju peab. Ja mujal küll teenid rohkem, kuid ka kulutused on suuuremad…

Mina arvan, et Eesti edu läbi sajandite ongi olnud selles, et on oldud avali mujalt maailmast kogemusi üle vötma, on oldud avali suhtlema ja elama ja öppima.

Ja löpuks tullakse ju ikka koju tagasi, alati on tuldud, ja tullaks edaspidigi, aga tullakse kogenenumana, targemana, tuuakse värsket vaatamist ja suhtumist kaasa…

See, et Nöukogude Liit meid oma piiridesse surus ja maailmaavastamise vaid suure ja laia punase kodumaaga piiras, see oli ajalooline paratamatus, nagu tänseks on selgeks saanud. Kuid see paratamatus on, vähemalt mulle tundub, meie mötlemist päris korralikult töödelnud, eriti selles osa, mis väljamaalt tulevat kogemust ja uut teavet puudutab…Olen seda nüüd kohanud, kui olen rääkinud paljudele körgharidusega tegelevatele inimestele, kuidas asjad mujal maailmas ülikoolihariduses seatud on ja kuidas raha ja ressursse mujalgi üritatakse ratsionaalsemalt kasutada ja …Paraku olen aga kohanud Eestis sellist suhtumist, et et kuigi on olukord raske ja rahaliselt ja inimressursiliselt priiskav korraldus ei ole köige parem – inimesed ise ägavad selle all, kuidas nad asja korraldanud on, siis süsteemi ikka muuta ka ei tahaks. Mis sest, et süsteem röömsalt nöuka-aegset süsteemi kopeerib, mis sellest, et süsteem on ebaefektiivne, laristav, stressitootev… mida iganes…

Vörreldes oma vanaisaaegse maailmakogemuse öppimisega, on üks asi täna teisti – eestlastes on säilinud kihk ja kirg kogeda ja öppida uut, on säilinud maailmaavastamise uudishimu. Muutunud aga on kodu, kuhu oma uute teadmiste ja kogemustega tulla. Kas see kodu vötab alati vastu seda mida mujale läinud koju tagasi kannavad? Teadmuse, kogemuse, oskuse….

Pildil: vana sadamakoht Saaremaa läänerannikul, kust mu vanaisa on sadu kordi teele läinud…Taamal on Läänemeri, ja selle kaudu avali suur maailm…

Advertisements

8 kommentaari

  1. toivole: mis sa siis arvad, et hakkan sulle siin loengut pidama vä? need teemad pole siin lahkamiseks, minu jaoks vähemalt mitte…ei taha oma tööd ja tavalist elu segi ajada. siin on see piir seekord ja selles asjas.

    Vasta

  2. Posted by Toivo on september 22, 2007 at 9:03 e.l.

    jah, aitäh soovituse eest

    “mine raamatukokku, loe kõik läbi”

    Vasta

  3. Posted by kaja on september 5, 2007 at 2:12 p.l.

    noh mis mailiaadressi sa kasutad? saada ylikooli aadressil kaja.tampere@jyu.fi

    Vasta

  4. Posted by tiiauspaikka on september 5, 2007 at 1:03 p.l.

    ma saadan sulle siis uuesti 🙂

    Vasta

  5. Posted by kaja on september 5, 2007 at 9:11 e.l.

    Tiiale: ei ole töesti saanud su kirja, kuigi väga tahaks kirja saada 🙂
    Toivole: liiga pikk ja tösine diskussioon oleks see blogi jaoks. aga lühidalt – loe sotsiaalsete süsteemide teooriat ja siis saad aru, mis eestis valesti on 🙂

    Vasta

  6. Posted by tiia on september 5, 2007 at 8:33 e.l.

    kaja, ma saatsin sulle kirja, aga ma kardan ,et see võis sattuda su kirjade sorteeruja kaudu prügikasti 🙂

    Vasta

  7. Posted by Toivo on september 4, 2007 at 4:18 p.l.

    /uudishimulik.

    aga mis ses süsteemis siis muuta on vaja?

    Vasta

  8. Posted by Leelo M. Umbsaar on september 4, 2007 at 4:06 p.l.

    meil, Äraminejail, on mujal olles kaasas see, mida põgenikud ja asüülitaotlejad kunagi ei evi: võimalus tagasi tulla.

    see imeline teadmine segatuna valusleebe kodu- ja inimesteigatsusega annab jõudu olla, taluda, teadvustada, muuta..

    sest ühel päeval saavad meist Tagasitulijad. kunagi ehk ikka.. mõtteis ehk ikka.

    Vasta

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: