Helgete mõtete aegu…


Minu Karutüdruk saatis mulle täna sellise jutu:

2008 on tugevate äärmuste aasta, kus käärid on ääretult suured. On väga oluline et inimesed ei läheks negatiivse poole peale, vaid õpiksid nägema positiivset.
Haigused ja depressioon tekivad siis, kui inimene ei julge ennast väljendada. Tehakse seda, mida teised tahavad. Aga ühel hetkel saab kehal mõõt täis ja ta leiab ise mooduse, kuidas teda kuulama panna. Tavaliselt tuleb see õppetund negatiivse kogemusena. Inimesed peavad õppima kuulama oma sisehäält ja olema oma otsustes ise kindlad.
Üks nipp endas negatiivset assimileerida on selline: kui tunnete negatiivset tunnet, olgu selleks hirm, armukadedus piinlikkus või süütunne, peaks lausuma” Mina KOGEN praegu hirmu (armukadedust, süütunnet jne.)
Tuleks lausuda kindlasti sõna “kogema” ja seda peaks tegema just siis, kui tunne võimust võtab.
Seda öeldes hakkate tundma, kuidas te lähete mõtlemiselt üle tajumisele.
See negatiivne tunne ei ole enam meie meeltes, ei ole enam passiivselt alateadvuses, vaid meie kõrgemas teadvuses, kus me seda ise kontrollime, mitte ei lase sellel tundel ennast kontrollida.
Peab uskuma oma väesse!
Peaks vaatama enda sisse, vaatama otsa oma varjudele, tunnistama neid ja kui neid tunnistada, siis on võimalik neid ümber teha. Aga kui öelda, et ei, mina pole selline, minu sees pole selliseid tundeid, siis pole ka midagi ümber teha ja me maadleme selle negatiivsusega edasi. Kõik negatiivne, mis on meie sees, mõjutab igapäevast elu igal sammul. Häid tundeid jällegi ei maksa sõnaga “kogema” muuta, sest me kogeme negatiivset, see on mööduv, aga positiivses me OLEME.
On vaja olla siis ja praegu, on vaja tingimusteta armastada, õppida andeks andma, ükskõik mis ülekohtuseid tegusid ka meie vastu ei ole tehtud, ja tuleks õppida kuulama oma südame häält.
(Mai-Agathe Väljataga ajakirjast “NAISED” jaan. 2008)
Foto: Karupoisi tehtud talvise Eestimaa pilt
Ma olen õnnelik inimene, sest mul on selline Karutüdruk ja selline Karupoiss, kes oskavad õigel ajal õigeid sõnu öelda ning kes suudavad tundeid ja mõtteid ja emotsioone tabada, tunnetada -nii sõnas kui pildis kui vaikuses kui…Väärt oskus, minu meelest, mida minul alati ei ole…Ma olen alati uskunud, et lapsed saavad meist paremaks ja targemaks…

One response to this post.

  1. Posted by Usku on jaanuar 24, 2008 at 4:46 p.l.

    Pilt on tehtud Keila-Joal 2003 talvel. Väljas oli 30 kraadi külma ning 2 h pärast seda pilti sõitsin ma isa auto stange katki 🙂

    aga tänks mudu hääde sõnade eest.

    Vasta

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: