Kuidas tunneb välismaal ära eestlase…


Istun lennujaamas ja vaatan inimesi…

Eestlased siis…Ja natuke venelasi ka…Soomlased on kuskile hoopis ära kadunud, sel momendil…

Hetkel siis siin Vantaas, vaatlused tulemused: Eestlased liiguvad suuremates gruppides, nagu slaavlastel tavaliselt kombeks.Venelased, vastupidi, üritavad välismaal grupeeringutes mitte liikuda (vastupidiselt nende kodustele harjumustele kampadena liikuda). Eestlased räägivad oma kambas häälekalt…ja teema on ainult ja ainult…kui palju miski maksis…ehk siis raha…

Venelased on suht vaiksed, nosivad oma pizza americanat ja on kuss.

Eestlaste pundis on selge rollijaotus. On üks rämeda häälega tõmmu emane, karja juht. Selline käre ja kräbe. Kamandab ja korraldab. Juuksed on lollakasse junni kokku tõmmatud odava juuksekummiga. Formaadilt pisike ja pigem paksuke.

Assisteerimas kaks malbet blondi, kellel eriti sõnaõigust ei ole, aga kes kõigele kaasa noogutavad.

Mehed on silmnähtavalt veel jokkis, ja nemad on põhi filosofeerijad teemal raha…

Vahelduseks mudivad mehed oma naiskaaslasi, kuid see mõjub sellise järelmänguna…

Käredahäälse paksukese organiseerimisel korjatakse oma kola kokku ja lahkutakse lennuväravasse oma lendu ootama (3 tundi aega veel)…

Väike ja usin aasialase välimusega tüdruk tuleb lapiga ja koristab eestlastest maha jäänud laga…

Rahu saabub ootesaali. Kuskilt on välja ilmunud kolm soome meest, kellega enne üritasime võimatut, juba õhus olevale Tallinna lennukile pääseda…Ja nemad siis nüüd paar lauda edasi mõnusasti tinistavad ja keskustelevad…Ja mina siin raporteerin teile, et mida nemad ja teised siin hilisel tunnil veel jaksavad teha…

Üks soome mees on veel, temal on kaasas aasialse olemisega naine ja laps, ja ta orgunnis need laste mängutuppa… ja ise otsustas samal ajal natuke süüa. Naine ongi selline häbematult kõhnake, nii et äkki talle tõepoolest süüa ei antagi?
Ükd huvitav mees on ka. Temast ma ei saa aru, kes või mis ta on. Hallipäine, pika patsiga ja suurte hallide vuntsidega. Tundub ka selline vaatleja. Filosoof, kunstnik, kirjanik?…Igal juhul intellektuaali moodi…kes üritab lugeda midagi…

Ja selja tagant läheneb paar vene meest – nemad on juba häälekamad – ootavad oma öist lendu ja üritavad ka tegevust leida…Kuid vaibub nendegi elevus…Ja taas võtav maad unine lennuärevus, mis on pidevalt õhus, tõusvate ja laskuvate lennumasinate mürinas…Ja seda õnnist ärevust katkestavad vaid aeg ajalt ilmuvate erinevate rahvusgruppide valjemad ja vaiksemad hääled, ning diktorihärra nõudlikud teated selle või teise asja juhtumisest või selle või teise inimese kadumisest selle öise unise lennuärevuse sumusse…

Advertisements

4 kommentaari

  1. Posted by tiiauspaikka on veebruar 7, 2008 at 5:49 p.l.

    ja Terhile:
    ma ausõna ei saa aru, kuidas ühel inimesel jätkub sellist indu niiviisi eesti keel selgeks õppida ja seda veel niiviisi kirjutada ,et mina, kes ma eestlane olen, komistan vaat et rohkem veel kui Sina.
    🙂

    Vasta

  2. Posted by tiiauspaikka on veebruar 7, 2008 at 5:46 p.l.

    mulle meeldib ka inimesi vaadata ja mõtelda, kus ta töötada võiks ja kas on abielus jne.
    soomlaseid on muide palju raskem kuhugile töökohta saata, siis mõttes ma mötlen :)ja eriti meeldib mulle nüüd see saade :tuntemattomat.

    Vasta

  3. Posted by maris on veebruar 7, 2008 at 8:19 e.l.

    hehe. kòige toredam on nii, et kuulad: naljakas keel, huvitav mis keel on… siis kuulad veel ja hakkad sònadest aru saama :)))

    ja siis selle ròòmu vahele tuleb ka teadmine, millest rààgitakse, ja hàbi hakkab.

    vòeh, tallinna lendamise kòige viletsam osa on eestlaste mossis nàod.

    Vasta

  4. Posted by Terhi on veebruar 6, 2008 at 2:01 p.l.

    Tere!

    Oi, ma armastan ka inimesi vaadata! Tihtipeale tunnen aga häbi, kui mõni soomlane kusagil reisil silma jääb. Tallinna porodest ei tahaks rääkida üldse, kõik ju teavad… Aga sageli on ju nii, et just need kõige lärmakamad ja ebaviisakamad jäävad kõrva-silma, viisakaid nagu ei märkagi.

    Mõni aasta tagasi tõestasin Saksamaal Berliini-Tegeli lennujaamas seda, kuidas soomlased suure häälega omavahel kurtsid, et nii halb teenindus, miski ei tööta korralikult, jube kallis ja mis muud veel. Oleks tahtnud nende juurde minna ja öelda, et tehke meid kõiki õnnelikeks ja ärge lahkuge enam iialgi oma kodumaalt, kui mujal nii halb on. Ja siis seisid nad sabas juba paar tundi enne värava avamist ja blokeerisid täiesti teiste reisijate liikumise, kurtsid et jalad väsivad seismisest ära… Mina istusin kaugemal, vaatlesin, naeratasin omaette, ja kui värav lõpuks lahti tehti ja kõik teised olid läinud, kõndisin stiilikalt läbi ilma ühtegi sabata. Mitte nii, et mina oleksin see kõige viisakam/parem/eeskujulikum jne., aga vahel on tore vaadata, kuidas teistel kõik nii raske paistab olevat… 😉

    Märkasin, et oled pannud mind oma linkidesse. Aitäh! Tore kui mu blogi ka oma tuttavatele soovitad. Mul on ka plaanides mõned lingid endale teha. Sind panen sinna siis kindlasti ka! 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: