Itaallaste seiklused jätkuvad…vol 2


Eile kõigepealt hilines Chiara emat-isat Soome transportiv lennuk, umbes täpselt 3 tundi, ja Vantaa lennujaama autorendi ametnik tahtis kell neli koju lahkuda…Mis oleks tõelisuseks saades tähendanud seda, et mamma-pappa on transpordita koos oma saja seitsme kohvriga…

Õnneks suudeti paluda sotsialistliku mõtteviisiga ametnikku tegema ületunde ja mamma-pappa said auto siiski õhtuhakul Helsinkis maandudes kätte.
Järgmine seiklus hakkas kohe lennujaama väravas, sest pappa oli kindel, et tuleb sõita Peterburi suunas, kuigi esimeses otsas oli vaja minna Tamperesse, sest plaanis oli ka Chiara kihlatu vanemate külastamine…Aga kuna pappa käes oli rool ja pappa iseenesest on väga enesekindel ja iseteadev inimene, keerduski auto nina Tampere asemel Peterburi suunda…
Kuna Chiara seda protsessi Jyvaskyläst pidevalt jälgis, sain ka mina actionist osa…Lõppude lõpuks õnnestus Chiara kihlatul Markkol tulevane äi siiski ümber veenda, ja juba keskööks olidki mamma-papa ja Chiara õde oma mehega ja veel umbes neli sugulast kenasti Tamperes maandunud…
Probleem aga jätkus veinidega. Sest Itaaliast oli teele saadetud umbes 65 pudelit punast veini ja vahuveini jne, sest veini osas on itaallased pedandid… Eile kui oma veini Chiaraga Alkost ostmas käisime, oli ta kommentaar üsna tunnustav, aga natuke jäi nina ikka krimpsu, valikute osas. Ehk siis. Eile õhtul polnd veel pidu veine olemas…(tänaseks on aga kõik ok, ja õhtune veiniorgia võib tulla, ehdotomasti)
Meie aga nautisime eile lõhepastat ja punast veini, ja see oli ikka tõesti hea. Kuigi jah, töötegemisest ei tulnud eile jällegi miskit välja, sest peale doktorisiseminari pidi Chiara üksi minema shoppama ja siis koju süüa tegema, aga lõppude lõpuks kujunes olukord ikka selliseks, et ma pidin teda transportima ja aitama, sest väljas oli tuuline ja külm, lisaks oli tal arvuti kott ja nüüd ka siis õnnetu raamatupakk, mida hommikul mööda Jyväskylät taga ajasime…
Ehk siis, pakkisime end minu Fiestasse, ja…töötegemisest ei olnud enam mõtet unistadagi, päev läks selliste kilda, mille kohta öeldakse, et “et ei saa hända augu peale”, aga tulemus oli selge ja ümmargune null.
Muideks, shoppamine Chiaraga võttis täpselt 15 minutit söögipoes, ja viis minutit veini poes…Ja ehtne itaalia õhtusöök valmis umbes poole tunniga, sest pasta saab valmis 3 minutiga….ja noh ja kõik muud ka kokku poole tunni jooksul. Eelroaks oli mozarella tomati ja basiilika ja palsamiäädikaga, esimene roog oli siis lõhepasta, ja teine roog risotto…Ja magustoiduks tiramisu. Chiara lubas mulle teha õiget tiramisut kui tema juurde Itaaliasse lähen…
Nagu märkamatult oli Itaalia elu mind endasse neelanud, terve õhtu oli täis sellist lõunamaist särtsu, et minu enda olemine unus ja kadus kuhugi mujale…
Täna hommikul kell pool kuus helistas Chiara isa, ja action hakkas uuesti peale – seekord oli vaja selgeks teha, mida päevasele doktoritöö kaitsmisele selga panna… Mamma mia…

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: