Milline näeb välja töötrauma vaimse töö tegijail?


Hommikul oli meil doktoriseminar. Marita tulekuga on need sellised intervision seminarid meil nüüd traditsiooniks kujunemas. Meetod ise pärit Hollandist – Marita vanalt kolleegilt. Ja kätkeb endast seda, et öpetatakse tudengit minema nn mikrotasandile väga kitsaid spetsiifilisi probleeme sönastama, neid seejärel arutama, ja ka lahendusi välja pakkuma.
Täna oli siis Pauliina kord. Hämmastav, kui keeruline vöib olla probleemi sönadesse seadmine, kui probleeme keerleb peas sadu ja köik tunduvad olulised, ja tegelikult on köik su peas segi kui “körtpärtli särk pühapäeva hommikul”…
Noh visalt täna edenes, kuid löpuks said soovitused Pauliinale kirja, ja eriti tore oli Laura soovitus: “Älä pista päät pensän (kirjaviisi eest ei vastuta, sest teadupärast olen ju soome keeles kirjaoskamatu…aga sisu on selles, et ära pista pead pöösasse – mida iganes see siis ka sisuliselt ja diskursiivselt ei tähenda…). Ja öhtul toimus lausejupi löbus edasiarendus teepausi ajal – “…vaan pista see roskin…” Ehk siis – pista pea prügikasti, mida siis Pauliina ka illustratiivselt mu kaamera ees tegi.
Vat sellised on need akadeemilised naljad, kui läheb ajudega töötamine liiga intensiivseks kätte. Ehk siis omamoodi töötrauma, kui hakkab vaikselt “metsa poole keerama” ja “ajud üle kuumenevad”…

Advertisements

6 kommentaari

  1. Posted by maris on märts 1, 2008 at 4:01 p.l.

    meil làheb pea igas kontoris pàrast kella viite natuke imelikuks. tòòaeg on 8.30 – 18.00 tunniajase lòunapausiga, niiet òhtuks venib natuke pikaks ja igasugused andmebaasid joosevad kokku. ùleeile tòstsime viis minutit enne àraminekut kòik kirjutuslauad teistesse kohtadesse, nii et meie tehnik hommikul juukseid katkus ja telefonijuhtmeid pikendas 🙂

    Vasta

  2. Posted by kati on veebruar 28, 2008 at 2:02 p.l.

    meil keerab tavaliselt enne trükitähtaega selliseks kreisiks. me kujundajaga viskame siis üle laua igasugust sõnamängulist ja muidu segast kildu ja kutsume seda isekeskis armeenia raadioks.

    Vasta

  3. ma ei tea, kas kodu on sela kus on hea, m¨nikord ei ole kodus hea…
    isamaad saab tësti olla vaid yks, sest isasid on ju üks. minu jaoks ei ole isamaa ja kodu sünonüümid

    Vasta

  4. Kodu on seal, kus on hea. Isamaa saab olla vaid üks.Kui mul ikka oleks kuskil mujal hea, parem elada, siis ma loeks seda koduks.

    Vasta

  5. aitähh Tiiu ilusate sönade eest. pean tödema, et meil on töesti tore meeskond. ja muidugi kombed tööelus on siin íkka hoopis teistsugused kui eestis…midagi pole öelda…suhtumine kolleegi ja üldse. kena on , ainus häda, et see ei ole kodu ega kodumaa…

    Vasta

  6. Posted by Tiiu on veebruar 26, 2008 at 6:52 e.l.

    Sul paistab tore kollektiiv olevat, veendun juba pikemat aega. Inimene saab selle, mille on ära teeninud. Sellisest keskkonnast võrsuvad head mõtted. Odysseas Elytese Nobeli kõnest meenub üks mõte, et lõpptulemus oleneb sellest, kas me oleme head või halvad arhitektid: kas ehitame paradiisi või põrgut…… Sina ehitad siin aina paradiisi, kosutavad ja sageli muhelemaajavad postitused on Sul blogis.

    Vasta

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: