Inimene õpib kogu elu… kuid kooli lõpetamine on ikka hulluks ajanud


Eestlased on kogu aeg väga uhked olnud oma haridussüsteemi üle – see on nõudlik ja range ja annab suurepärased teadmised. Olen sellega täitsa nõus, Eestis on väga hea kooliharidus. Aga samas, ka mujal pingutatakse ja tehakse tugevasti tööd, mistõttu ei maksa arvata, et mujalt saadud haridus on nõrgem või kehvem (olen kuulnud Eestis palju just ülbitsevaid võrdlusi Ameerika ja Eesti koolihariduse võrdlemisel)…
Kui nüüd võrrelda Eesti koolisüsteemi mujal maailmas nähtuga, siis mulle tundub, et nn arenenud Lääneriikides ja vanades demokraatlikes riikides arvestatakse rohkem laste eripäradega, ja laste tulemuste mõõtmise puud on individuaalsemad – mäletan paar aastat tagasi Karutüdruku põhikooli ajal siin Soomes, näiteks kehalise kasvatuse tunnis pidid lapsed igaüks pingutama oma võimete kohaselt ja tegema seda, mis neile jõukohane oli, ja puudusid sellised standardiseeritud normid ja harjutused, mida näiteks Eestis kõik pidid tegema, ja millega kõik pidid hakkama saama (noh näiteks kõik pidid olema võimelised ujuma, ja kõrgust hüppama…näiteks…Soomes aga, juhul kui sa vett kardad, siis saad teha midagi muud, midagi sellist, mis sulle liikumisaladest meeldib, kasvõi näiteks orienteeruda, või tantsida vmt).
Kooli lõpetamised on aga pingelised ka siin ja nüüd ongi käes aeg, kus Soome gümnasistid teevad viimaseid pingutusi ja “kirjutavad end ülikooli”. Närvipingest on õhk paks. Minu Karutüdruk ka pingutab – temal on Soome tavakoolist veidi erinev süsteem, sest IB gümnaasium, kus ta õpib, on rahvusvaheline, ja omade reeglitega, aga pingeline sellegipoolest… IB süsteemis on praegu mock (järele tehtud, matkitud inglise keeles) eksamite periood, ehk siis eksamid enne lõpueksameid, mis on sisuliselt lõpueksamite koopia. Mock eksamitele (15 eksamit sel kevadel, kuid mockid on sisuliselt kaks korda aastas kogu gümnaasiumi vältel – talvel ja kevadel) järgnevad kuu aja pärast päris lõpueksamid. Paljudele siin on ka need mock-id olulised seepärast, et ka nende eksami tulemustega saab ülikooli aplikeeruda. Karutüdrukul aga seda muret enam ei ole – tema aplikeerus talviste mock eksamite tulemustega ülikooli ja tänaseks on ta London Westminster, Stirlingi ja Napieri ülikoolis sisuliselt sees, vaja vaid viimane valik teha veel. Karutüdruk peab nüüd vaid lõpueksamid korralikult ära tegema. Aga ilma nende kevadiste mock-ideta lõpueksamitele ei pääse, nii, et järgmised nädalad, kuni 16.nda maini, on siin meie kandis leebelt öeldes hullumeelsed…Kuigi ülikoolide uksed on juba valla ja koolide poolsed pakkumised tehtud…
Täna oli siis näiteks kaks matemaatika eksamit teha – esimene paber hommikul 1,5 tundi ja teine paber pealelõunal 1,5 tundi. Homme on kolm eksamit bioloogias… Jne. Ja nii sisuliselt iga päev…
Aga kuues mai on eriliselt jube päev – ja see on siis juba üks lõpueksamite päev – sel päeval on Karutüdrukul neli eksamit: kaks psühholoogias ja kaks ajaloos, mis sisuliselt tähendab psühholoogias kolm suurt esseed ja ajaloos kaks pikka esseed ja ajaloos ka üks tekstianalüüs ja lühemat sorti essee ja analüüsi küsimused. Kokku kestab see lugu viis ja pool tundi eksamite kirjutamist…(võrdluseks, Eestis lõpukirjandi kirjutamine kestab kuus tundi – eesti keele lõpukirjand on Karutüdruku kooli nõudmistes võrreldav ühe pika esseega….).
Kokku on kirjalikke lõpueksameid 15, pluss kaks suulist eksamit. Tore ju.
Aga kuna osa stressi on ülikoolidest tulnud positiivsete vastustega juba maas, siis tuleb lihtsalt tubli olla, füüsiliselt ning vaimselt vastu pidada ja heal tasemel eksamid ära teha.
Jõudu kõigile noortele, kes sel kevadel oma hinnete jahil müdistavad. Ma arvan, et enamus unistusi saab ikkagi tõeks ja et suurem osa püüdlusi on tulemuslikud:)Elutähtsad hetked ikkagi ju, väärib kokkuvõtmist ja vastutustundlikku suhtumist.

5 kommentaari

  1. Posted by Ave on märts 27, 2008 at 6:37 p.l.

    Sirje, kommentaariks nende “eeldatavate” hinnetega aplikeerumisel ülikooli – ka Eestis saab seda teha. Mul (teisisiõnu Karutüdrukul) paar sõpra kodumaaltki pingutavad end praegu Suurbritanniasse ülikoolidesse sisse saada. See jaanuaris aplikatsioonide saatmine on UK üks eripärasid, kuna nad tegelikult julgustavad väga noori võtma aastat vabaks.
    Point siis – ükskõik kust koolist sa tuled, siis põhimõtteliselt saab ikka Suurbritannia ülikoolidesse aplikeeruda. Minu eelis on see, et IB Diploma programmi läbimisega on mul vaja oluliselt vähem bürokraatiaga (keeletestid ja hinnete “ümberarvutamine”, kuna tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemiga) rinda pista. 🙂

    Vasta

  2. Posted by elviina on märts 25, 2008 at 11:01 p.l.

    Voi, voi siis on küll suur pinge selles rahvusvahelises süsteemis, meie poisil oli lõpueksameid ainult 4, emakeel, võõrkeel, matemaatika ja reaalained. Needki ta jaotas ära kahe aasta peale. See rahvusvaheline kool on ikka väga raske siis, aga nagu keegi väejuht on öelnud, raske õppustel – kerge lahingus. Närvi ja kannatlikkust teile mõlemale.

    Vasta

  3. Posted by Sirje on märts 25, 2008 at 10:52 p.l.

    Aitähh vastuse eest 🙂

    Vasta

  4. Üldiselt on see selline rahvusvaheline süsteem, et aplikatsioonide vastuvõtmine ülikoolidesse välismaal lõpeb jaanuaris (kas keskel või lõpus). ja vahel on kohalikele natuke teised tähtajad, aga vahel ka mitte.
    ja kui gümnaasiumi lõpetaja tahab kohe jätkata õpinguid, peab ta aplikeeruma eeldatavate hinnetega (SIIN SOOMES saavad sedasi ülikooli aplikeeruda nii rahvusliku kui rahvusvahelise IB poole gümnasistid), mis IB-lastel tulevad vaheeksamitest, mida tehakse kogu gümnaasiumi jooksul kaks korda aastas. need eeldatavad hinded on nö miinimum, mis lõpuks õpilane eksamitega ja oma teadmiste tasemega kätte saab. Kui ta tahab lõplike hinnetega aplikeeruda, peab ta ühe aasta koolis vahele jätma, ja kas siis maailma vaatama või tööle minema. tegelikud hinded tulevad tavaliselt paremad (ja Karutüdruku tegelikud tulemused on selged alles näiteks augusti lõpuks, kuid kool UK-s hakkab juba 1. sept), aga vähesed saavad soovitud kooli eeldatavate hinnetega sisse (sest need on tavaliselt kasinamad, kui tegelikud tulevad). Ses mõttes on selline tudengi jaoks hea süsteem, ja turvaline, taganemistee on alati olemas, ja saab ennast ka proovile panna. Meie Avel läks hästi, sest ta sai peaaegu et sinna kuhu soovis, Westminstri ajakirjandusse, mis on BBC baas ja kus õpetab näiteks selline guru kui Colin Sparks jne…Avel läksid intervjuud väga hästi ja ta motivatsioonikiri oli hea, ning ega need hindedki nii kesised polnud. Seal on nii, et kui kool näeb tudengit, keda kindlasti tahab, siis seab sellised tingimused, et see tudneg saab sinna sisse. Westminster seadis Avele väga soodsad tingimused pärast neid intervjuusid ja see on suurepärane võimalus.
    Eks need asjad riigiti natuke on erinevad. Aga see on nüüd Soome, Inglismaa ja IB süsteemi miximise tulemus siin meie peres.

    Vasta

  5. Posted by Sirje on märts 25, 2008 at 9:46 p.l.

    vot see oli huvitav jutt!

    ma olen neid haridussüsteemide asju igasugu ametlikest allikatest uurinud, aga ega keegi nii täpselt ja tundega neid asju kirja ei pane. on veel eestis küll kuhu jõuda.

    kuigi ega ma sellest ikka aru ei saa, et kuidas soome talvised eksamid kohe mingi võimaluse muu riigi ülikooli minna annavad. mis süsteem see siuke on ja kas eesti koolidel ka mingi sarnane võimalus on olemas või on võimalik tekitada?

    Vasta

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: