Emaste Huntide vöitlused


Loomariigist on ju teada, et erinevate territooriumite jagamisel on reeglina tähtis see, kellele territoorium kuulub, ala valitsejad on siis kas isas vöi emasloomad, liigiti erinevad…Ja sellises olukorras tavaliselt teist samaväärset enda körvale ei lasta. Üks, ainult üks on liider, juht, kes määrab kuidas asjad sel territooriumil käivad.

Inimestega on reeglina ka nii, et igas majapidamises on rahu majas kui on üks perenaine vöi peremees. Inimestega on vaid nii, et kui sinna körvale tekib vöi pürgib teine, konkureeriv, et siis sellega suisa nii, nagu loomariigis, ei käituta…Kuid pahandust, riidu ja probleeme tekib küll.

Eile oli meil puhkeruumis löuna ajal jälle päris terav keskustelu. Seekord initsiaatoriks Laura, kes oli eelmisel nädalavahetusel oma venna peres külas käinud – ettekäändena nagu katsikul, kuid muidu ka. Ja sellel reisil kogetust siis meie kollektiivne arutelu seal ka käima läks.

Laura tuli nimelt meile kurtma, et tema arvates tema venna peres ei osata last kasvatada, sest kui laps on hommikul ärganud, siis töstavad vanemad lapse üksinda teise tuppa pörandale lällama ja magavad ise edasi. (laps on nelja kuune). Ja Laural oli suur hirm, et kui see laps üksi seal pörandal on, ja JÄRSKU ta hakkab liikuma, sel ajal kui vanemad magavad, ja siis on see ohtlik, sest ta vöib ohtlikele asjadele väga kergesti ligi pääseda ja ennast vigastada…Noh meil seal mitmed sellised olid ka vestlusringis, kes ise emad olnud (Laural endal pole lapsi), ja me hakkasime teda siis lohutama, et ei see lapse liikumahakkamine nii äkki juhtu ja ega siis kohe meetreid korraga ta liikuma hakka jne. Ja Marita veel avaldas arvamust, et statistika järgi köige enam saavad väikelapsed vigastada hoopiski juhtudel, kui vanemad nad oma juurde voodisse vötavad…Kuid Laurale olid meie argumendid ilmselgelt nagu hane selga vesi. Tema oli vötnud omale seisukoha, et see vennanaine on nii loll ja kasvatab seda last nii valesti ja vend on selle vana nöia möjuvöimu all ja et see asi on ikka väga pahasti, et tema peaks sinna nüüd jöulislet sekkuma hakkama…

Mina siis küsisn Lauralt, et äkki on probleem selles, et vennanaine ja selle organiseeritud kodukorraldus käib talle üldiselt närvidele (suhtmine lapsesse, hügieen – purud pörandal, majapidamise stiil, kombed – magatakse hommikul kaua hoolimata beebist jne). Ja siis Laura tunnistas, et jah. Ta ei seedi mitte silma otsas oma vennanaist, ja teda väga häirib, et vend on valinud omale lapse emaks ja elukaaslaseks just selle naise, kes on Laurast nii erinev…et see ei ole ole talle sobilik ega hea valik jne. Noh teisisönu, Lauras köneles suur armukadedus ja soov venna suhe selle naisega lörri ajada, samuti soov omi arvamusi valjuhäälselt neile välja öelda… Meie heade ja siiraste kolleegidena muidugi püüdsime talle selgeks teha…et eelköige teeb ta oma sekkumistega oma venna elu pörguks, ja rikub suhted löplikult ära, ja et see ei ole sugugi hea idee hakata seal vennanaist öpetama ja kommenteerima, sest see on ikkagi nende kahe elu ja nende kahe oma pere…Noh natuke Laura tömbus tagasi ja niikaugele me ta saime, et ta lubas vennaga nelja silma all rääkida ja avalikult mitte tüli kiskuda, aga ikkagi…

Kolleeg Päivil oli ka rääkida analoogsest kogemusest nende peres, kus tema ema pidi kogu elu kannatama väga tarka ja oma vennast väga hoolivat öde, mis seisnes siis selles, et igal vöimalikul moel ja viisil see öde sekkus venna ellu, nii suurtes asjades kui ka pisiasjades, ja kui palju halba sellest nende perele tekkis, ja eelköige just sellele palavalt armastatud vennale, kes oma öe orgunnitud suurte abistamis ja hoolimisaktsioonide tagajärjel tekkivad peretülid köik ise ära pidi helpima…Sest igas kodus saab olla ikka vaid üks perenaine, ja targad isendid teise samasoolise isendi territooriumile ikka naljalt kiibitsema ei lähe…On minulgi kogemusi väga aktiivselt oma vennast hooliva meheöega, ja pean tunnistama, et mind on väga häirinud selle teise emaslooma katsed tungida minu territooriumile ja eelköige on sellest tekkinud tülid olnud valulikud ja ahistavad just sellele palavalt armastatud vennale…Nii et see venna ja öe arm on suhteliselt komplitseeritud asi. Sellises tölgenduses, on see öelik armastus küll pigem probleem kui suur rööm…eelköige sellele vennale endale, vennanaisest rääkimatagi…

Advertisements

6 kommentaari

  1. Posted by K.K on mai 18, 2008 at 3:58 p.l.

    sillele veel kord vägivaldsusest. sul on õigus, eks asjades peab olema tasakaal…aga mina olen kasvanud onu remuse juttudega, ja ausalt öelda, pole sadistlikumaid lugusid siiani näinud… nii et seegi on suhteline asi…

    Vasta

  2. Posted by sille on mai 18, 2008 at 3:28 p.l.

    k.k-le…ega ma ütlegi, et nad valesti elavad, seetõttu ma sõna jutumärkidesse paningi. mind ei häiri kui korter on koristamata, aga mind häirib kui laste turvalisus ei ole tagatud. või see, et 2-aastane jõmm istus tunde arvutis ja mängis seal ka vägivaldseid mänge (muide mingi laste saidi pealt, armsa jänesega mäng oli, aga sisu oli selline, et tuli mllegagi jäest visata ja kui ta pihta sai, siis oli ekraan jänese verd täis :S)
    ääri-veeri rääkides suutsin selle arvuti kombe neilt ära võõrutada, nemad, noored vanemad olid hirmuhked, et neil nii tark laps on 🙂

    karuema jutu mõte oli muidu veidi testsugune, aga samas ma kuidagi tundsin ses loos ka veidi ennast ära 😉

    Vasta

  3. Posted by K.K on mai 18, 2008 at 8:17 e.l.

    Sillele…Jah, aga kust sa tead, et nemad “valesti” elavad…Mis on õige ja mis on vale, on paraku nii subjektiivne…Vb olla ka sina elad nende arvates “valesti” ja mõtled “valesti”…Seep see probleem siin loos ongi…Et …

    Vasta

  4. Posted by sille on mai 18, 2008 at 7:32 e.l.

    kui teised elavad oma elu “valesti”, siis on väga raske seda kõrvalt vaadata. ka mulle ei meeldi viis, kuidas mu venna pere lapsi kasvatab. vahel naeratan kramplikult ja hoian oma suu lukus. võib-olla olen ma lihtsalt suur pabistaja? ilmselt teeks ka minu äravaks mõte, et mu vennapoeg on üksi teises toas põrandal kui vanemad samal ajal magavad. 🙂 ma tõesti näen samuti igas asjas ohtu lastele. samas mulle meeldib mu vennanaine väga, ma ei soovi neid sugugi tülli ajada ja hoian seetõttu oma suu lukus. vahel jälle mõtlen, et kui minu suu kinni hoidmise tõttu üks poistest peaks viga saama, ei annaks ma endale seda elu seeski andeks.
    endal on mul mehe õega väga vedanud 🙂

    Vasta

  5. oeh, on vist siiski hea olla ükskik laps, kes abielu teise üksiku lapsega. vähemalt pole armukadedaid vendi ega õdesid. et vanemad laste abikaasade pääle armukadedad on ja kuidagi teistsugust elustiili lubada ei taha, on meil vanamehega küll mõlemal omal nahal kogetud.

    Vasta

  6. Mis vendadest rääkida, mul on nii ‘tark’ õde, kes ka tahab kogu aeg õpetada, kuidas peab olema. Meil on ikka väga erinevad elustiilid. Mina lasen ta jutu ühest kõrvast sisse ja teisest välja, aga ta kippus mu lapsi ka õpetama, kuidas need oma lapsi peavad kasvatama. Väimees on tast ikka väga tüdinud ja üritab igati eemale hoida. Õnneks tal nüüd endal lapselaps ja kantseldagu seda (kuigi õetütar vaikselt kurdab mulle, et kohe üldse ei saa ise midagi otsustada, mehekodus ämm ja oma kodus ema ). Oma tütardele olen öelnud, et tulevikus hoidku vennanaisest kaugemale, igaüks peab ise oma elu elama.

    Vasta

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: