Iga löpp on millegi uue algus…


Hmmm, tundub, et ma olen hakanud ennast kordama. Minu Soome on SIIANI kena vastuvötmist saanud ja mul on sellest väga väga hea meel. Tavaliselt on ju nii, et esimene vasikas ikka läheb aiataha ja olin/olen valmis ikka ka tösiseks kriitikaks. Ainus porin, mis tänaseks on mind tösiseks teinud on see, et raamat pidada liiga kiiresti otsa saama… Kunagi keegi mu hea söber mainis, et asjad, millega sa rahul pole, on jube head, sest nende abil saad sa edasi minna. Ja kui see raamat liiga kiiresti löpuni jöuab, siis järelikult tuleb järgmine raamat üllitada. Eppki naljaga pooleks arvas, et avaldamise stressi vastu pidavat aitama kirjutamise jätkamine.

Seepärast, SUUR OTSUS – kuna mu seiklused Soomes pole veel löppenud, vähemalt aasta on veel ees, ja see töotab tulla kirju aasta – vöitlus professori koha eest, Hollandlased uued ja huvitavad avaldused, järjest sügavam vaatamisoskus soomlase hinge… Seekord mötlen teha siiski kronoloogilises järjekorras. Ja kuna tädi Eila kinkis mulle paari nädala eest Aino Kallase päevikud, siis tahan ka sellelt fantastiliselt naiselt öppida.

Mötlesin, et möned peatükid kirjutan ka siia blogisse avalikult, kuid köike kindlasti mitte, sest muidu pärast keegi ju raamatut ei osta, kui köik juba blogis ära on avaldatud…

Mis selle jätku pealkiri vöiks olla? Mötlesin, et äkki lihtsalt Karuema Päevaraamat? Aga eks näis, see tundub praegu nii nagu paneks nime lapsele, kes pole veel eostatudki. Aga unistada ju ikka vöib 🙂

P.S Lugesin vahepeal kommentaare ja leidsin raamatule juba ka ühe arvustuse blogis ja seal veel ühe tüdruku kommentaar, mis inspireeris uuele raamatule pealkirja…Äkki hoopiski “Öhtujutud”, sest öige ta on, öhtuti kirjutatud ja selline kerge lugemine?

3 kommentaari

  1. Posted by sille on september 9, 2009 at 12:58 p.l.

    Olgu nimi milline tahes, mina oleksin ostja 🙂
    kuigi mul soome-raamat alles kapi peal on (olen suht aeglane lugeja, enne tuleb tavaliselt uni peale), olen seda sirvides juba aru saanud, et on hea küll 🙂

    Vasta

  2. Miks mitte ka “Minu Soome 2” nagu Epu endagi raamatu teine osa? Kuigi ilmselt sobib ka “Karuema päevaraamat”. Ise loeks pealkirjast hoolimata heameelega, seega jään ootama. 🙂

    Vasta

  3. Tore, et raamat tuli ja et sel hästi läheb. Ma pole veel lugeda jõudnud, aga mitmes kohas on ette sattunud arvamus, et see on üks paremaid, kui mitte kõige parem senises “Minu…” sarjas. Muidugi kirjuta ka järgmine, aga ära “Õhtujutte” küll pealkirjaks pane: sellenimelisi raamatuid on Eestis vist päris mitu, üks neist Rahva Hääles kunagi olnud õhtujuttude sarja lugudest. “Karuema… mis iganes” oleks muidugi tuntavalt originaalsem ja valikuvõimalusi ning variante on ju lõputult 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: