Öhtujutud: Kooliaasta algas


Eile ründasid meie ülikooli tudengite massid. Noh tegelikult olid need küll rohkem rebaste massid, aga hea meel oli näha, et ka vanakestest enamus oli veel “elus”.

Hommikul kell üheksa hakkas infotund peale. Kuna ma viimaselt öppetooli koosolekult puudusin, siin oli kogu järgnev etendus mulle päris korralik üllatus. Keegi kuskil, kahtlustan, et meie Hollandlane, oli otsustanud, et kogu üritusel peab olema nn ürituse juht ehk moderaator.

“No muidu need soomlased hakkavad jälle ja ainult soome keelt rääkima, aga nii saame keelekoodi kohe öigeks!”, oli Hollandlase selgitus valmis, kui küsisin, et miks see V meil siin sedasi tsirkust kooli alguse puhul peab tegema.

No V. on meil palju Ameerikas käinud ja räägib töesti head inglise keelt ja soome keel ka nagu käpas. Ja piisavalt pugeja ja eputaja, et ennast näidata, esile tösta, tähtsaks teha ja muidugi Hollandlase ees pugeda, sest nagu ta tüdrukutele möni aeg tagasi oli saladuskatte all öelnud: “Kavatsen Hollandlase enda eduks ja kasuks maksimaalselt ära kasutada!”

No hakkaski siis “infotilaisuus” peale. Algus oli küll selline, et suu jäi lahti – iga teine söna V tudnegite poole pöördumises oli: “You Guys!”. Seda ta korrutas vist küll umbes sada korda ja minu meelest see kahandas tema etlemise kvaliteeti kövasti. Imestan, et inimene, kes tahab kogu aeg nii suurepärane olla, ei suuda oma parasiitsönu kontrollida. Aga sellest hoolimata Hollandlase eesmärk sai täidetud, sest kogunemine läks liikvele kakskeelsena. Mötlesin hiljem, et oleks ikka olnud soliidsem, kui Hollandlane ise oleks alustanud koosviibimist ja kenasti rahulikult inglise keeles ja öeldnud ka, et meie kohtumine täna on inglise keeles, sest meil on rahvusvaheline meeskond. Ja ma arvan, et sellest oleks täiesti piisanud enesekehtestamiseks.

Noh aga inimene harjub köigega, ja nöuka ajal kasvanuna olen ma igasugu idiootsusi pidanud tösise näoga taluma, seega tegin mängu rahulikult kaasa ja miski minu näos ei reetnud, et tahaks valju häälega naerda, ja seejärel ka natuke ironiseerida. Kuigi pean siin ausalt üles tunnistama, et väike öelutsemine enne ürituse algust siiski toimus. Kui tuli ilmsiks, et V hakkab showd tegema, siis körvalistuva Päiviga natukene nöökisime teda, noh sedasi avalikult, et V ise oli juures ja kuulis köike. Mitte tagaselja. 

“Nooh täna siis saab jälle natuke tsirkust, V on juba peaesinemiseks valmis!” nähvasin mina malbe naeratus näol.

“Jaah, tuleb korralik show, V on selle peale meister!” vastas Päivi jumala tösisel ilmel, millest ei saanud mingitki irooniat välja lugeda. Kuigi ma kahtlustan, et väike iroonia seal ridade vahel oli. Jumala eest, pidi olema, sest Päivi on absoluutselt normaalne inimene. Aga teisalt, ega neid somme kunagi ei tea ja Päivi ja V on siiski suhteliselt söbrad…

Mina siis jätkasin ilkumist:

“No V on meil selline staarakadeemik, et ega kui tema kohal on, teisiti ei saakski… vaja ikka ju etelda ja esineda!”

Meie dialoogi jälginud V natuke nagu kohmetus. Arvan, et ta vist päris hästi ei saanud aru, kas me naljatame vöi räägime tösiselt. Kas oleme tema suhtes iroonilised vöi tunnustavad… No polegi tal tegelt vaja aru saada. Vaja mul seda avalikku vastasseisu mingi nömeduse pärast.

Niisiis. Üritus algas. Programm nägi ette, et me köik tutvustame end ja räägime, et kust me tuleme ja kes me oleme ja mida PR alal üle köige armastame.

Ja loomulikult hakkas tutvustusring peale Hollandlasega, kes meil praegu juhtiv Rouva Rohvessori on.

“Mina tulen Hollandist ja meil Hollandis on PR väga hästi arenenud. Meil on tuhandeid kommunikatsioonijuhte ja PRikaid  ning nende tase on väga körge. Minu tulek Soome annab lootust, et Soome selles valdkonnas ka kiiresti areneb ja muutub samasuguseks, kui professionaalselt körgel tasemel tegijad mujal Euroopas…” Hollandlase “puhevuoro” jätkus veel mönda aega samas vaimus, kuid mina ei saand enam hämmastusest üle: “Kas ta töesti ütles nii?”

Mötlesin, et vöib olla ei saanud ma päris hästi aru, ei ole ju inglise keel mu emakeel ja kes neid nüansse selles vööras keeles alati tabab. Igaks juhuks küsisin sosinal körval istuvalt Perttilt üle: “Kas ta töesti ütles, et Soome PR on alaarennud ja Hollandi oma on eriliselt suurepärane?”

“Jah ütles küll, kuulsid öieti…” ütles Pertti, ja ükski lihas tema näos ei liikunud ega väljendanud hämmastust, solvumist ega raevu… Aga selline sisemine susin oli tunda. 

“Oh jumal!” mötlesin omas möttes, “kas see soomlaste ja Hollandlase vaheline kisklemine töesti jätkub… Kevadel mulle tundus, et asi rahunes, kui professori konkursi kandidaatite paremusjärjestus tehti teaduskonnas selline nagu Rouva Rohvessori soovis. Hoolimata sellest, et teaduskond oli selle nimekirja natuke teistsugusena planeerinud. Pretsedent sündis…

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: