Archive for the ‘jõulud’ Category

Karupere Jöulumömin:)

Advertisements

Fotojaht: Pisike Punane Päkapikk Punnitab Piiluma

“Elementaarne, Watson!” hüüataks selle peale Sherlok Holmes. Kui on juba korra öeldud, et on pisike ja punane ja avaldub jöulu ajal, siis ei saa ollagi kahtliust, et tegemist on Pisikese Punase Päkapikuga, kes Punnitab Piiluma siit ja sealt ja kes töepoolest lendab kohale… Kuigi, minu hea tuttav pisike viieaastane Sasha teatas, et Jöuluvanat ei ole olemas, pöhjapödrad ei lenda ja päkapikud on üks nöme täiskasvanute väljamöeldis.

Aga vöta sa kinni, kus see töde on – kas selles, mis sa arvad teadvat vöi selles, mida sa näed…

teised jahimehed leiad siit

Pärast Oskari auhinna saamist…

…On üldiselt ju kena tunne. Sa oled kohe nagu mitme nulli vörra väärtuslikum turul ja su nime mäletatakse ja köik jooksevad sind vaatama, kui kuskilt natuke ennast näitad…

Meie osakond annab Oskareid iga aasta jöulude ajal. Kollegidelt Kolleegidele. Mina sain tänavu Oskari kolmandat korda. Esimene kord sain selle eest, et olin palju publikatsiooni saanud, see vist oli aasta 2006. Siis sain selle eest, oma teise Oskari, et olin osakonnas see, kes köige rohkem välismaal oli publitseerinud. Ja sel aastal sain rahvusvahelistumise eest – et olen suutnud meie osakonna muuta töeliselt rahvusvaheliseks (sic! he he, mitte nii nagu meie hollandlane), koos kultuuritundmise, keele ja üksteisemöistmisega, selle eest, et minu kohalolekuga alati meie kohviruumis kultuurialased vestlused tekivad, et ma vahel kolleegidele eesti kartulisalatit pakun, ja selle eest, et ma Minu Soome raamatu kirjutasin. Vat sedasi siis.

Oskari auhind on meie osakonnas muidugi palju väärtuslikum, kui see puuslik, mida Hollivuudis antakse, mo meelest. Meie Oskar on sel aastal vahva väike karvane Jyväskylä Ülikooli karu.

Rahvusvaheline lanttulaatiko ja muud head paremat

Juba neli aastat on meil ülikoolis enne jöule tasuta söök ja rektoriproua käepigistus köigile välismaalastest öppejöududele ja üliöpilastele. Igavesti peen värk. Suurel hulgal head sööki ja ohtralt punast ja valget veini. Ja üldse…

Sel aastal oli pidu Konnevede uurimisjaamas – meie ülikooli loodusteaduste uurimisbaasis, kuhu ka teised saavad soovi korral minna oma uurimist tegema vöi artikleid kirjutama. Isegi rektori stippi vöib taotleda, et sealt täishoolitsust (öömaja+söök) saada ja ainult teadust teha.

Aga jah, rahvusvahelise staffi pidu oli moekas, karvaseid ja sulelisi igast ilmanurgast. Soome rahvuslikud jöulusöögid olid eriliselt heas – uurimisjaama köögipersonal on ikka vinge: peakokk käib ja korjab suvel ise köik murakad ja pohlad ja jöhvikad ja ise tehakse köik söögid, kusjuures isekorjatud loodusandidest. Soomlased söövad köiksugu laatikoid (selline ahjus küpsetatud puder) ja seda tehakse kaalikast, porgandist, kartulist. Siis on sinki ja sinepit. Ja heeringat ja peedisalatit. Ja murakakisselli ja riispudru ja glögi ja piparkooke ja… Muidugi terve öhtu sai ka rektoriga tsatitud (oma Eesti ülikoolide rektoritega pole kunagi olnud vöimalust vestlust arendada). Ja siis veel lökkel taignast saia küpsetatud… Mis veel? Ajaa, ja selline tunne jäi, et tahaks kunagi valgemal ja soojemal ajal sinna tagasi, sest koht oli armas….

Jöul Jaurab Juba Jöuliselt!

Jöul Jaurab Juba Jöuliselt siin Kesk-Soomes. Inimesed on ostmisega hulluks minemas. Kingituste pakkumised ummistavad postkaste. Ärevust on öhus nii, et hingamiseks kipub öhku juba väheks jääma…

Täna on Linnakirikus tasuta tunnine kontsert – Seminarimäe Jöululaulud. Igaaastane üritus, mida ülikool linnale pakub – ülikooli muusikaosakonna inimeste koostatud ja esitatud kava. Olen seal aastiad käinud. Ilus ettevötmine ja kirik on alati rahvast täis olnud. Mitte vähe pole siin neid inimesi, kellele kontserdipilet liiga kallis tundub, kuid kes heal meelel kaunil jöululaulul lasevad oma hinge rahulist jöulutunnet tuua.

Kontserdi puhul vist, aga vb olla ka niisama, oli täna ka üle pika aja ilus ilm – taevas oli selge, väikesed külmakraadid ja isegi natuke päikeseloojandgu moodi asja. Päevad on aga nii lühikesed, et pole nagu erilist vahet kas on päikesetöus vöi loojand. Nn päevaaega on töesti vaid paari tunni jagu. On aasta köige pimedam aeg. Ja seetöttu iga väiksemgi päikesesähvatud taevakaarel kulla hinnaga…

Soomes vöetakse juba tempot maha. Järgmise nädala keskel on veel viimased koosolekud, ja kokkusaamised. Ja siis igaüks omasse urgu jöulutama…

Euroopa Jõulumood 1: poodud jõulutaadid ja…

Tänase pühade lõpetamise pühapäeva puhul väike tagasivaat ka Jõulumoele tänavuses Euroopas, Rootsist lõuna poole…
Kuna lund ei olnud ja päike kiiskas nii kõrgel taevas, kui ta detsembri lõpus taevakaarel kõrgust jaksab võtta…siis oli ka Jõul seal lõunapool omanäoline. Eestlasele, pean tunnistama, võõristav…
Kõige silmatorkavam trend oli muidugi Jõuluvanade poomine – enamasti rõdude külge, vahel ka akende külge, ning mõnikord suitsiidi ootuses katuse servale…
Teine trend oli kuusekeste ja kingikottide riputamine tänavavalgustuslaternate otsa…
Ja kuusepuud kippusid olema sinised ja lillelised…
…ja ka tänavadekoratsioonides domineeris sinine värv.
Lisatud pildid Prantsuse Rivierast…

Kunagi mu ema rääkis mulle…

SELLINE tõestisündind LUGU TULI MEELDE – inspireerituna mõningatest seikadest ja seoses jõuludega ka…See juhtus mingil aastal enne kuuekümnendaid, Eestis, Stalin oli surnud ja Brezhnev ei olnud veel võimule tulnud.
Jõule, nagu teada, Nõukogude Liidus ei tähistatud. Küll aga oli uue aasta vastuvõtmine suur üleriigiline püha. Ja muidugi töökollektiivid valmistasid entusiastlikult selleks ürituseks – õppisid laule ja tantse ja plaanisid pidusid jne.
Saaremaa kalakombinaadi kollektiivis tollases Kingissepas, Saaremaal, harjutas naisansambel laulu – et ikka kõrgetasemeliselt esineda asutuse nääripeol. Naised seisid rivis laval, ja sopranite poolses otsas oli ka ehitud kuusk. Mingil hetkel, kui laulmises oli vahepaus, võtsid kaks äärmist naist, kes olid lõbusas tujus, kuuselt ühe ehte, mis oli naljaka käbi kujuline. Ja hakkasid seda itsitades vaatama. Kuna aga õpetaja peatselt laulu jätkas, siis ei jõudnud naised käbi kuusele tagasi panna ja see jäi ühe naise kätte. Kuna aga laulmiseks oli kästud käed kõhu peale kokku põimida (selline esinemispoos oli kõigile kohustuslik), siis jäi see käbi ühele lauljale kätte, osaliselt välja paistis, osaliselt peidus ja lõppkokkuvõttes oli see käbi naisel peos kõhu alaosa kohal just selle kohapeal kus tavaliselt suguelundid on.
Laul lõppes, ja naised riputasid ehte kuusele tagasi ja kõik oli kena. Uue töönädala alguses aga kutsuti mõlemad laulunaised välja parteikoosolekule… Põhjus – naiste personaalküsimuse ja kommunismiehitajale mittekohase käitumise arutamine… Mõlemad naised ei osanud aimatagi, miks nende käitumine võis olla kommunismiehitajale sobimatu, vääritu. Koosolekul aga selgus kõik – sõnaga, arutati nende kahe naise väidetavat amoraalset käitumist lauluproovis – naiste ühele laulukaaslasele aldi häälerühmast oli tundunud, et see käbi seal kaaslaulja käes meenutas meeste suguelundit ja see oli ju ilmtingimata kommunismiehitajale ebakohane asi – seks oli tabu ja igasugune ebatraditsiooniline käitumine oli tabu, samuti vallatused olid tabu… Saanud selle mulje, kõnealune kolmas naine võttis kohe vastu otsuse, nagu lojaalsele ausale nöukogude koganikule kohane, et sellist käitumist on kindlasti vaja arutada parteikoosolekul, et mis on ikka kommunistliku riigi kodanikule kohane ja mis ei.
Lõpptulemus oli see, et mõlemad naised, nii see, kes käbi peos hoidis, kui see, kes käbi uurimisel kaaslaseks oli, said parteilise noomituse, õnneks töökohta ei kaotanud ja parteist ka välja ei visatud…Kuna kõik on tõlgendaja silmades ja mõistuses…Ja isegi kui sa tegelikult midagi halba pole teinud, aga mõni eriti agar inimene domineerivale koalitsioonile meelepäraseks olemise eesmärgil sinu tegemisi hakkab kommenteerima, võib ikka absurdseid olukordi ette tulla kyll. Nõukogude liidus oli trend, et võimude ees kannuseid teenides just selliseid jaburaid olukordi kogu aeg partei ja muudel koosolekutel arutatigi….aga ametlikus versioonis sai probleemi tõstataja, ehk siis see alti laulnud naine, eesrindlase tiitli, sest oli osutanud tähelepanu tõsisele probleemile ja tõsisele ohule mis võib laastada kommunismiehitajate moraali…