Archive for the ‘kultuurilised konfliktid’ Category

Lugu sellest, kuidas sõbrad sommid Saaremaal palle sõid


Sõna “pall” ei ole viisakas Soomemaal kasutada – see oli minu professori esimene õpetus, kui Soome õpetama tulin…Tähendab midagi meeste suguelundiga seoses…

Sel suvel suutsin Saaremaal oma Soome sõpru shokeerida sellega, et meie hää peretuttav Hilja Kuressaarest tuli meile külla Vähikule ja tegi külakostiks pallisid – Saaremaal on need rahvustoiduks – sellised jahukäkid, kuhu rasvast liha sisse praetud, umbes nagu klimbid, aga suuremad ja puljongi sees valmis keedetud (vaata pilti ka).

Tegelt tahtsin palle juba ammu teha, nostalgiast. Sest kui mu isa veel elas, siis tegi ta seda sööki üsna sageli ja see meenutab mulle siiani mu päikselist lapsepõlve…

Hilja tehtud pallid olid ka viimase peal maitsvad, sõime kõik ja mõmisesime mõnust. Sõbrad sommid – Pauliina ja Pikkuprinssessa sõid ka ja mõnulesid mõnust (pildil). Neile aga oli see topelt naljakas, sest kes on igines Soomes meeste suguelundeid söönud…

Nii et kummaline see erinevate kultuuride värk…

(Ja vat sellised mõtted tulevad, kui jätad haiguse tõttu rehtori pakutud tasuta söögi söömata)

Hollandlased ja soomlased, ja eestlane nende vahel (Dutch and Finns, and Estonian between them)

Alates selle aasta jaanuarist on meie õppetoolis siis ka hollandlasest professor, Marita Vos. Ta on omal ala väga hea ja see on suurepärane, et ta meie kollektiiviga liitus. Samas aga on omamoodi naljakas ja ohtralt analüüsimaterjali pakkuv tema kohanemine Soome ja soomlastega. Sel mööduval nädalal oli meil pikalt arutelu all soomlaste veidrused planeerimisel ja kohtumiste kavandamisel. Nimelt sai Marita nüüd, maikuu algul kirja ühelt tudengilt, kes sooviks temaga kohtuda … augustis… Ja siis teine analoogne juhtum oli üliõpilasega, kes kolm nädalat varem planeeris kohtumise, ja siis vahetult enne selle toimumist seda üle ei kinnitanud…mistõttu Marita unustas selle kohtumise, kuna see tundus tema jaoks lõplikult mitte kokku lepitud… Kui nüüd päris aus olla, siis selline augustisse ulatuv ettenägelikkus oli ka minule, juba vanale ja soomestunud eestlasele omajagu veider, kuid samas seda kohtumiste ülekinnitamata jätmist olen minagi kogenud… Teisalt, kui ma nüüd enda kogemusi vaagin, siis tõepoolest, ka minule on see soomlaste pikk etteplaneerimise komme peavalu ja kimbatust toonud, sest kui ikka jaanuaris plaanitakse maikuu koosolekuid ja kui juhtumisi unustad selle märkmikusse kirjutamata, siis see ununebki, ja ega keegi siis seda kokkulepitud koosolekut enam täiendavalt meelde ei tuleta…Ja koosolekud on soomlastele tähtsad, neis tuleb osaleda – see näitab sinu lojaalsust, pühenduvust. Kuigi üsna sageli on need koosolekud üsna hõreda sisuga ja seetõttu ka üsna asjatud…Pigem sellised teadlikud seltskonna kokkukutsumised, et meeskonda vahepeal üksteisele näidata ja mingis mõttes ka täiendavalt ikka uuesti ja uuesti omavahel liita. Selline pigem organisatsiooni ideoloogiline vajadus, kui et reaalne tööprotsessist tingitud tarve. Või see ainult tundub mulle nii?

Eestlased ja soomlased (Estonians and Finns)

PILDIL ON PAULIINA (In photo: my dear college Pauliina. We are discussing often with her about differences between Estonians and Finns)

Täna arutasime Pauliinaga eestlaste ja soomlaste erinevuste üle – nagu seal Borati filmis, et “Cultural learnings…”
Teema hakkas hargnema sellest, et löuna ajal ostis Pauliina mulle kohvi ja tüki rullbiskviiti, ja me leppisime kokku, et kui järgmine kord koos kohvitama lähme, siis mina maksan…Järgmine kord tuli möne tunni pärast, sest mina ei tahtnud “pedagoogilis-poliitilistel pöhjustel” koju minna, ja tööd oli ka veel teha, ja Pauliinal oli umbes sama pöhjus… Ja siis me otsustasime vahepeal Arnolds kohvikus ühed donitsid ja kohvid vötta. Ja kuna kokku lepitud oli, et nüüd on minu maksmise kord, siis seda ma ka tegin. Siis aga tuli Pauliina ja pakkus mulle 5 EUR, kuna seekordne arve tuli suurem sellest, mis tema oli ülikooli kohvikus maksnud…Tüüpiline soomlane, viskasin tema üle nalja, ja kuna ta mind ja minu eestlaslikku huumorit juba tunneb, siis ta loomulikult ei solvunud. Tavaline soomlane, ma arvan, oleks sellise nalja peale solvunud natuke…Aga rahaasjades on soomlased väga detailsed küll – näiteks kui sa kaaslaselt kasvöi 20 senti kohviautomaadist kohvi ostmiseks laenad, siis pead selle ilmtingimata tagasi maksma, sest see on pöhimötte küsimus. Ja sellist sentidele käega loomist, kui Eestis, siin ei ole. 20 senti tagasi maksmata jättes vöid riskida sellega, et rikud suhte soomlasega igaveseks.
Leidsime täna teisegi huvitava erinevuse eestlaste-soomlaste vahel: kuna Pauliina on suvel ja vabal ajal tsiklitüdruk, siis rääkis ta mulle Soome tsiklimeeste korporatiivsest ühtsusest, ja sellest, kuidas üksteist politsei eest hoiatatakse. Eestis on niisugune ühtehoidmine autojuhtide seas(vöib olla ka tsikliste seas, aga sellest ma ei tea). Selle peale Pauliina ütles üsna kurvalt, et “ei Soomes autojuhid sellistes asjades üksteist aita – pigem hoopis helistavad politseisse, kui näevad liikluses kedagi rikkumas, ja tunnevad head meelt, kui politsei on kellegi maanteel kinni nabinud ja sellele rikkumise eest siis trahvi teeb. Selline kahjurööm on tüüpiline meile, soomlastele…iga tavaline soomlane on kui vabatahtlik rahvapolitsei…”
Jah, nii et eestlased, olge ettevaatlikud, kui Soomes oma “odessa-stiilis-liikluskultuuri” praktiseerite. Iial ei vöi te teada, kunas korralik ja seadusekuulekas soomlane teie peale kaebab, vöi politseile teie üleastumisest teatab.
Muideks, ka sellised asjad on Soomes tavalised, et naaber naabri peale kaebab näiteks sellepärast, et naaber rödul suitsetab. Mitte ei lähe ise naabrile ütlema, et kuule, su suits häirib mind, vaid linnavalitsusse kaevatakse, ja korda nöutakse, ametlikult.
Ja täiesti tavaline on, et möni vanamammi jälitab liikluseeskirju rikkunud autot, ja kirjutab siis manitseva meeldetuletuse juhile kojamehe vahele…minule oli tähelepanelik kodanik jätnud hoiatuse selle pärast, et ma üks kord stop märgi all ülikooli ette söites piisavalt pikalt ei peatunud…vat sellised on ka soomlased.