Archive for the ‘naljakas’ Category

Reedene rõõm…ja…

Advertisements

Lugu sellest, kuidas ma kingseppa kingi valmistama õpetasin

Täna veendusin selles, et inimesed, kes teisi õpetavad, teavad väga harva selle õpetatava valdkonna praktilisest elust. Vähemalt ülikoolis kipub see nii olema.
Täna selgus, et meie osakonnas oleme mina ja Pertti ja nüüd ka noor uurija Salme, kes minuga teooria kursusel väljaõppe sai, ainsad, kes jagavad midagi kaasaegsetest kommunikatsioonivõimalustest, näiteks nagu blogid…Ja ometi me õpetame seda asja…
Näiteks meie noor värskelt doktoreerunud kolleeg oli jummala üllatunud, kui kuulis, et blogi on võimalik ka mitteavalikuna teha, ja et paljud riigiasutused kasutavad blogimist suhtlemisel erinevate gruppidega…jne.
No muidugi meie osakond on ses mõttes ka eriline…et ma ei ole siiani töötanud üheski nii viletsa sisekommunikatsiooniga organisatsioonis kui meie oma on…Et see fakt, et kingsepal pole kingi, peab ikka väga paika.
Täna siis tegin meile sisekommunikatsiooniks kinnise blogi – vaja oli jõulu-aastapäevapeo pildid kõigile kättesaadavalt, aga mitte avalikult, riputada.
Ei viitsinud muid vahendeid otsida, mõtlesin, et viskan blogisse…ja võta näpust – sihuke paanika – et kuidas ja kas ja mis nüüd saab. Tõenäoliselt varsti ärkab ka osakonnajuhataja ja küsib, et kas see on üldse seaduslik ja otsib mingi suvalise, kuid olulise “paragrahv 5-e”, mis seab kõik kahtluse alla…
Ehh, Suomi:)

Kes jaksab irvitada enesetapjate üle?

Loomulikult soomlane. Meil Jyväskyläs on selline kunstiteos (vaata pilte)….Et alasti kutt ripub kiigel silla all järve kohal…Hiljaaegu viskas keegi naljahammas kutile salli kaela…
Kui ma esimest korda seda kunstiteost nägin, siis käis küll hirmujudin nahavahelt läbi ja tahtsin kohe politseisse helistada…Soomlased aga vaid naeravad selle peale…Ka nende reaktsioonide peale, mida too alasti silla all kõlkuv kutt tekitab…Kunst, eriti avalikku ruumi sisustav kunst on soomlasele oluline. Samuti (enese)irooniline huumor, mis ehk veidi sarnaneb saarlaste huumoriga…

Viikkotehtävä

Sain Tiiult tehtävä (nagu Soome Big Brotheris…)

Nii et kui vähegi blogisõpradele külla lähed, kohe mingi aktsiooni keskele satud.
Seekord siis see test 🙂

1. Kas sa said nime kellegi järgi?
Ei tea.
2. Millal viimati nutsid?
Eile.
3. Kas sulle meeldib su käekiri?
Tõesti ei.
4. Mis on su lemmiklõunasöök?
lõhekala supp Soome moodi (piima või koorega siis)
5. Kas sul on lapsi?
Jah
6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
Vist mitte…Sest minusugusega on raske sõber olla:(
7. Kas oled tihti sarkastiline?
Küllaltki sageli
8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
Ei
9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
Ei, natuke kardan kõrgust ja seda õõnest tunnet kui toimub langemine
10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
Maisikepikesed mida vanasti müüdi
11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
Vahel jah, vahel ei, sõltub tujust
12. Kas pead end tugevaks?
Nii ja naa
13. Milline on su lemmikjäätis?
Ei ole eriline jäätisesõber, aga kui peab sööma, siis söön pruuni shokolaadijäätist
14. Mida märkad inimese juures esimesena?
Silmi
15. Roosa või punane?
Roosa
16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
Vanas ja pahas urgitseja olen, ei suuda unustada ega andestada
17. Mida igatsed kõige rohkem?
Tahaks priipärast reisida
18. Millise asja ostsid endale viimati?
Fotokale koti, rinnahoidja, kolm paari põlvikuid ja mett
19. Mida hetkel igatsed?
Et koha ikkagi jääks tulemata
20. Mida viimati sõid?
Lihaleiba
21. Mida hetkel kuulad?
Taamalt rongi
22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
Roheline või kollane
23. Lemmiklõhn?
Kalvin Kleini Truth
24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
Oma Eestis elava mehega
25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
Iluuisutamine
26. Su juuksevärv?
Plaatinahall ehk siis loomulikult blond, lõpuks ometi
27. Su silmade värv?
Hall
28. Kas kannad kontaktläätsi?
Ei, prille, sest nendega paistab targem välja (nagu Krõlovin valmis Pärdik ja prillid, lugege)
29. Lemmiktoit?
Lõhekala
30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
Õnnelik lõpp peab olema, ka õudukal võib olla, näitek Kill Bill (nojah, kui seda nüüd õudukaks pidada, aga omamoodi siiski)
31. Mis filmi viimati vaatasid?
Suger Brown Sub TVlt
32. Mis värvi pluusi hetkel kannad?
Halli, valge, kollasekirju
33. Suvi või talv?
Mõlemad
34. Kallistused või suudlused?
Kallistused, suudlused ja pai võiks ka olla
35. Lemmikmagustoit?
Buberti puder kisselliga
36. Mis raamatut hetkel loed?
Niklas Luhmani Social Systems
37. Mida su hiirematt kujutab?
Lauda
38. Mida viimati telekast vaatasid?
Big Brotheri reality shows
39. Lemmikheli?
Klaverimuusika
40. Rolling Stones või The Beatles?
Hoopis Smokie ja ABBA
41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
Ida poole – Baikali järvel Venemaal, Lääne poole California Läänerannik pikuti ülevat alla paralleelselt Vaikse ookeaniga
42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
Kõik mis oskan, on õpitav. Mingit erilist annet ei ole
43. Kus sa sündisid?
Kuressaares
44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha?
Ei tea
45. Millal tutvusid viimati uue inimesega?
Viimasel ajal olen blogidest leidnud põnevaid uusi inimesi
46.Ütle üks blogija, kellega kohtuksid reaalelus?
Tahaks, et blogimaailm jääks blogimaailmaks. Ei taha seda eriti segada. Aga kui juhtun kokku näiteks Tiia või Elviinaga siin Soomes, või Larko või mõne teise Soomes elava ja blogiva eestlasega, siis oleks hää meel küll
47. Üks blogija, kelle blogi võiks avaldada raamatuna ja sa ostaksid?
Neid oleks päris mitu. Kindlasti ostan Õnne ja Jaanuse raamatud kunagi
48.Kes oleksid järgmises elus, kas mees või naine?
Ei tea
49.Kui ei saa taaskehastuda inimesena, siis kellena?
Ei tea, tahaks olla midagi rahulikku…
50.Kelle ankeete lugeda soovid, ütle vähemalt kümme nime?
Kaja Pino, Reede, Tiia(kui ta kunagi blogisse tagasi tuleb), Kirjatsura, Leelo, Lee, Helin, Sjgelle, Joanmari, Ingrid

Vat nii, kohustus täidetud ja aeg unele, sest homme ootab ees kojusõit, üle pika aja siis Eestisse taas:)

Soomlased ja Lehmad

Soomlastel on lehmadega mingi täiesti oma teema. Lehmamustrid ja motiivid on igapäevases elus küllalkti levinud ja lehmi kasutatakse sageli ka reklaamis…
Näiteks paar aastat tagasi oli Nestel lehmateemaline bensiinireklaam: tee ääres suured plakatid, mis kutsusid plekilehmi (autosid siis) Neste jaamdesse sööma, kuna seal on rohi rohelisem(kahjuks pole mul pilti, sest siis polnd mul veel kaamerat ja internetist ei leidnud seda vana reklaami)…

Nüüd on jälle lehmad reklaamivankri ees siin Soomes:
Arla toodetele, humoorikalt ja vaimukalt….(klikka pilti ka, saad testida, kas oled targem kui soome lehm…). Noh Arla puhul on lehma kuvand reklaamis loomulik, kuid Neste puhul oli lehma metafoori kasutamine ehk veidi ootamatu. Elegantselt ja humoorikalt tuli see neil aga välja, see lehmadega bensureklaam, sest tegelikult sommid kutsusvad autosid hellitavalt peltilehmä’deks…Kultuuriline, keeleline ja kaubanduslik elegantne sünergia.

Hiljem lisatud, ikka lehmadest:
Ja nüüd tuli meelde, et Epp soovitas mul vaadata ühte Soome lasteraamatut, mis ka jällegi lehmateemaline…

Veel hiljem lisatud: Pauliina arvas, et sommide lehmafänlus on sellest, et lehm on neile köige tähtsam loom… Tähtsam kui siga vm…On vist jah nii, sest nad söövad pigem ikka loomaliha kui sealiha, ja piimaga on nagunii asjad väga üheselt selged.

Hädas musitamisega

See jutt ei tule nüüd sellest, et mulle ei meeldi musitamine…Mingis kontekstis kindlasti meeldib…Kuid ausalt öelda, tänu ohtrale tööalase interkultuurilisusele, olen viimasel ajal hädas kolleegide musidega, ja nende musitamislembusega…
Nimelt, minu hollandlasest kolleeg kipub regulaarselt mind musitama…Ja iga kord on see muside arv erinev, yks, kaks, kolm musi vöi nii. Ja mina ei saa kunagi pihta, millal kui palju musisid peab tegema. Ja nüüd ma tavaliselt enne musitseremooniat peatan korraks mulle läheneva musitaja, ja küsin alati, et mitu musi seekord…
Ja siis olen hädas rootslastega, kes ka musitama kipuvad, ja soomerootslastega…Soomlased önneks väga musilembed pole.
Ning nüüd on meil siin vahetusöppejöuks minu hää tuttav Belgiast…Ja temaga on mul ka musitamise probleem…Aga huumori ja siirusega saab nendest kohmetuse momentidest üle. Temaga on sedasi, et kui tal on hea tuju ja olemine, siis musitame kolm korda, ja kui ta tunneb end kehvalt, siis ühe korra…Ja seda peab ära tabama, kuidas ta ennast hetkel just tunneb…
Talle ma ka rääkisin seda sügavamat tausta, mis minu pölvkonna eestlastel on musitamisega – et nöuka ajal oli Leonid Brezhnevil ja teistel kommpartei tegelastel kombeks kangesti kallistada ja musitada, ja et tavalised inimesed pilkasid ja pilasid seda…ja et sellest ajast vöib kommunistliku ühiskonna kogemusega inimestel esineda törkeid selliseks emblemiseks…